Motoorienteerumise kruusaliider: kõige kriitilisemad on viimased poolteist tundi

Nägemata Eesti motoorienteerumise karikasarja esimese etapi “Pihtas Põhjas Pärnumaal” kruusaklassi võitis Kontvõõras ehk Risto Tõnupärt, kes alustas selle alaga viis hooaega tagasi ja jagab teistelegi oma kogemusi.

Kruusaklassi poodiumikoha nimel tuleb Risto Tõnupärdi sõnul ikka tublisti pingutada, sest esikümme sõidab seal väga heal tasemel. “Peatusi teha ja vahepeal sööma minna ei ole seal enam võimalik – esikümme sellise asjaga ei tegele. Seal käib pidev sõitmine ja söömine-joomine toimub sõidu ajal, selleks eraldi aega kusagilt võtta ei ole,” räägib võitja, et kuus sõidutundi kaob nagu niuhti käest ära.

Et aega säästa, siis joogikott on mehel seljas ja batoonikesed ühes. “Kui nälg tuleb peale, siis on juba hilja. Tuleb ennast vahepeal sundida sööma, et nälga ei tekiks. Kõige kriitilisemad on viimased poolteist tundi – siis hakkad vaimselt ära väsima ja võid hakata vigu tegema,” kirjeldas Tõnupärt, et viimased poolteist tundi on vaja olla ergas kui tahad tulemuse peale sõita.

Mees jõudis oma esimesele motoorienteerumisele aastal 2018 ja möödunud hooaegade poodiumikohti riiulis jagub. Eelmisel aastal oli ta kruusaklassi kokkuvõttes teine.

Oma kõige esimesele motoorienteerumisele saabus ta suure BMW-ga, mida pidas toona liialt kohmakaks, et osaleda kruusaklassis ja võttis siis mõõtu hoopiski asfaldiklassis. “Lasin peale sõitu kohe jalga, et sõbra sünnipäevale jõuda. Pärast proovisin tulemusi lahti võtta, et vaadata, kuidas mul läks. Ma tükk aega ei saanud aru, et milles see loogika seal tulemustes on, et kas need, kes avavad protokolli, on automaatselt eespool või milles asi, aga tükk aega hiljem mõistsin, et ma võitsin!” naeris Tõnupärt.

Sõbra soovitusel tuli osalema, esimene motoorienteerumine ja kohe ka esimene võit. “Nii see algas,” muigas ta. Sealt edasi saigi kruusaklassi edasi pöördutud, kuid vahepeal on ta jalavigastuse tõttu ka asfaldi klassi käinud nautimas.

Enne motoorienteerumist oli Tõnupärt kokku puutunud jalgrattaga orienteerumisega. “Alguses ei olnud mul ei õiget kaardihoidjat ega midagi, aga BMW-l oli õnneks väga suur ja hea navi. Väiksemad rattad on küll mudas kiiremad, kuid neil on kaardi vaatamise mugavus oluliselt kesisem ja kuuetunnise sõidu peale annab see päris hea eelise kui sul on mugav kaardiga tegeleda ja saad juba ette ära vaadata ning tead, kuhu poole sul on liikuda vaja,” tõi ta välja. Trassil kaotatud kiirus on tema meelest väiksem kui see, kui istud kuskil punktis ja vaatled tükk aega kaarti.

Varasemalt sõitis mees BMW R1200GS ja ka R1250GS mudelitega. Kruusaklass on ta sõnul aga läinud aegamööda üha raskemaks ja mudasemaks. Kui suure rattaga kuskile kinni jääda, on seda tema kogemust mööda päris keeruline kätte saada. “Päris palju orienteerumisi läks selle nahka, et pool tundi kuni tund kisud oma suurt ratast mudast välja,” tõdes Tõnupärt. Ühel hooajal oli tal päris kahju kohe, et poodiumikohti ei tulnud, sest ta istus mudas kinni. Eelmise hooaja algusest sõidab ta 50 kilogrammi kergema Husqvarna Norden 901ga.

Tõnupärt toob välja, et on inimesi, kes nimetavad BMW 1250-t maastikurattaks, siis tema meelest see seda kohe kindlasti ei ole. Tema silmis on see sobivam asfaldile ja BMW-l ei olegi ühtegi head varianti päris maastikul sõitmiseks. “Mitmed teisedki, kes oma BMW-d välja vahetanud, on öelnud orienteerumistel, et kohad, kus BMW-ga lasid metsavahel gaasi maha, siis nüüd KTMi või Husqvarnaga saad neis kohtades hoopis gaasi juurde keerata,” tõi ta välja. Tõnupärt lisas, et kergema rattaga on ikkagi lihtsam sõita, kuid samas on säilinud mugavus ka ülesõitudeks, kus päris väiksemate endurokatega on ebamugav. “Kui on pikem ülesõit, siis ma istun rahulikult ja söön sel ajal,” muigas ta.

Esimese etapi rada oli Tõnupärdi sõnul väga meeldiv ja oluliselt lihtsam kui varasematel etappidel on olnud. “Ei olnud kohti, kus ära uppuda või kinni jääda. Mul õnnestus sõita nii, et ma 99 protsenti ajast sõitsin rajal üksinda. Ehk oli see väike strateegia – vaatasin, et kõik sõitsid väravast välja paremale, siis ma läksin vasakule,” ütles ta. Pole mõtet teiste järgi sõita. “Mulle see väga meeldib, kui saan täiesti oma sõitu sõita. Kui satub ka teisi sõitjaid mu trajektoorile ja kui kolm keeravad kuskile metsavahele, siis ikka vaatad, et ma lähen ka, ja siis selgub, et polnudki õige koht. See rikub enda sõidu ka ära,” selgitas mees. “Kui suudad hoida muu maailma endast eemal, mõelda ainult enda teeotste peale, siis see tagab edu.”

Tõnupärt naudib veel paar päeva hooaja liidrikohta, kuid annab selle laupäeval käest, sest plaaniline operatsioon sundis ta sõidust pausile.

Motoorienteerumise esimese etapi tulemusi näed SIIT

Järgmine motoorienteerumise seiklus “Harju Keskmine” ootab kõiki huvilisi juba sel laupäeval Harjumaal Tuulas. Vaata lisa https://nagemataeesti.ee/etapid/2023-06-harju-keskmine/