26. mai 2024
Kasulik

Automaksu eelnõu seletuskirja analüüs, osa 3: CO2 eriheide on tegelikult juba langustrendis

IT- ja tehnoloogia valdkonna haridustöötaja, kirglik motomatkaja ja mootorrattur, tehnikahuviline Rasmus Kits võttis ette automaksu eelnõu seletuskirja ja hakkas analüüsima seal välja toodud andmeid selgitamaks välja, kas tegemist on õige, osaliselt õige või vale infoga. Toome alljärgnevalt teieni tema automaksu eelnõu seletuskirja analüüsi kolmanda osa.

Möödunud on järjekordne nädal ja olen töötanud läbi järjekordse koguse andmeid, uuringuid ja nende kokkuvõtteid. Võtan ette järjekordse väite ja vaatan, kuhu ma oma analüüsiga jõuan. Nagu eelnevalt juba mainisin, siis ma ei ole valdkonnas ametlik ekspert, vaid tegemist on minu isikliku subjektiivse seisukoha ja tõlgendusega olukorrast. Jääb igaühe enda otsustada, kas minu argumentatsioon on tugev ja sisukas ning tõenduslik või mitte.

Väide 3: Täna on transpordisektori CO2 eriheide senise transpordikorralduse tulemusel pidevas tõusus, saavutada tuleb aga selle tõusu peatumine ja langus. – VALE

Lühikokkuvõte: Tegelikkuses on transpordisektori osa heitmete tootmises võrreldes 1990. aastaga vähenenud kogumahus 5,2% ja vähenemine on endiselt olemas elanike arvuga võrreldes. Seega pikaajaliste andmete alusel ei ole tõusust juttu ja tegelikult on tõusu peatumine ja langus juba saavutatud.

Alustasin oma järjekordset analüüsi sellega, et otsisin välja erinevatest allikatest väitega seotud põhiandmed nii EL-i keskmisena kui ka Eesti omad. Suures pildis on andmed järgmised:

• Kõige suurem heitmete tootja Euroopa Liidus on energiasektor moodustades pisut enam, kui 77% heitmete kogumahust. Eestis on vastav näitaja 67,1%

• Transpordisektori osakaal on umbes 22%, olles positsioonilt kolmas. Eestis on vastav näitaja 22,6% olles positsioonil teine.

• Kasvuhoonegaaside emissiooni on Eestis alates 1990. aastast vähendatud umbes 68,5 ja transpordisektori osa on vähenenud 5.2%.

• Keskkonnaagentuuri 2018 aasta andmetel toimub pidev transpordisektori õhusaaste vähenemine ja arvud räägivad iseenda eest. Näiteks perioodil 2005-2016 vähenes CO heitkogus 68,1%.

• Statistikaameti poolt avaldatud andmete põhjal on maismaaveonduse ja torutranspordi osakaal ühe elaniku kohta vähenenud 1666 tuhandelt tonnilt 2012 aastast 1060 tonnini 2021 aastal, mis tähendab langust 37%.

Kui palju mõjutab Eesti transpordisektor kasvuhoonegaaside teket?

Selleks, et üleüldse planeeritavat mõju analüüsida, tuleks selgeks teha kõigepealt see, mis on olemasolev mõju ja kui palju on seda vaja muuta. Kuna võrrelda saab alati osakaalusid, mitte koguarvusid (sest koguarvud on mõjutatud kvantitatiivsetest teguritest, mis on objektidel erinevad), siis tulebki niimoodi läheneda. Kliimaministeeriumi andmetel on süsihappegaasi osakaal kasvuhoonegaaside tekkes ca 80% (81,8% 2021. aastal), ehk siis neli viiendikku sellest moodustab süsihappegaas. Ilmselgelt on see väga oluline ja väga suur osakaal. Kasvuhoonegaaside vähenemine alates 1990. aastast on umbes 68,5%, mis on iseenesest väga hea tulemus.

Keskkonnaagentuuri info järgi on heitkogused pidevas langustrendis. Vähenedes erinevate heitmetüüpide järgi kümnetes protsentides.

Statistikaameti järgi on inimtekkelise süsihappegaasi heitmete kogus transpordisektoris inimese kohta vähenenud 37%, mis tähendab seda, et juba praegu tehakse keskkonnasäästlikumaid otsuseid ja see on väga hea trend.

Vaatamata sellele, et transpordisektori roll inimtekkelise süsihappegaasi tootmises on umbes viiendik, on see siiski ka Eestis vähenev ja seega ei saa öelda, et eriheide on pidevas tõusus.

Allikas: https://kliimaministeerium.ee/rohereform…/kasvuhoonegaasid

Allikas: https://keskkonnaagentuur.ee/…/transpordisektori…

Allikas: https://www.stat.ee/…/avasta…/valdkonnad/keskkond/kliima