Pika ajalooga motoorienteerumise hooaeg saab taas alguse
Nädala pärast laupäeval saab esimese etapiga “Pihtas Põhjas Pärnus” alguse seitsmeetapiline motoorienteerumise sari Nägemata Eesti. MotoSpirit uuris, kuidas see mootorrattaga orienteerumine käib ja millega täpsemalt tegu.
Laupäeval 27. mail hakatakse Põhja-Pärnumaa vallas mootorratasega punkte otsima. Mootorrattureid võib olla nii suurtel kui väikestel teedel, nii asfaldil kui kruusa- ja metsateedel ning nad justkui otsivad midagi. “Siiski pole tegemist koduteed otsivate eksinud turistidega ega ka saaki otsivate vargapoistega, vaid tegemist on täiesti tavaliste motoorienteerujatega,” ütles “Pihtas Põhjas Pärnu” etapi korraldaja Marko Matsalu.
Mootorratastega orienteerumises on omavahelist mõõduvõtmist peetud juba paarkümmend aastat ning just algusaastatel tehti seda Tori, Vändra ja Halinga valla aladel. Vahepeal ei ole mitme aasta jooksul siia satutud, aga nüüd jõutakse oma alguse juurde jälle tagasi.
Alates 2008. aastast on moto-orienteerumist tehtud kogu sõitmishooaega katva sarjana. Tänu pikale traditsioonile on alati osa võtmas nii suurte kogemustega sõitjaid, kuid igal korral on ka neid, kes tulevad esimest korda oma oskusi proovima. “Üleüldiselt on tegemist kõigile avatud üritusega, kus võivad osaleda kõik, kellel on mootorratas ning tahtmine sellega sõites oma orienteerumise oskusi proovile panna,” lausus Matsalu (fotol Jawaga).
Orienteerumine toimub kahes klassis: asfalt ja kruus ning eraldi arvestust peetakse ka üldarvestuses ja naiste arvestuses. Lisaks mootorrattale ja tahtmisele, on osalejal vaja ka nutitelefoni, millega toimub Nutilogi nimelises äpis kontrollpunktides kohalolu ja tihti ka õigete vastuste registreerimine.
Korraldaja annab orienteerumise alguses osalejale väljatrükitud A3 suuruses kaardi ning sõit võibki alata. “Kaardi võib kinnitada nii spetsiaalsele alusele või teipida paagi külge, mõned hoiavad seda ka põues. Orienteerumiseks on aega kuus tundi, et jõuda kohale võimalikult paljudesse kaardile kantud punktidesse,” selgitas Matsalu.
Ta lisas, et asfaldiklassi punktid on ikka valdavalt asfaldil, nii et igasuguste mootorrataste omanikud saavad selles klassis osa võtta. Kruusaklassi punktid jäävad valdavalt nii kruusateede kui ka metsateede äärde ning osavõtmiseks sobivad paremini mootorrattad, mis just sellistel teedel sõitmiseks.
Kruusale jagub osalejaid nii väikese kubatuuriga kergetest maastikurehvidega ratastest kuni suurte ja universaalsete rehvidega matkaratasteni. “Mõlemas klassis leidub erineva raskusastmega punkte, mis on kaardil erinevalt tähistatud ning on igaühe enda teha, mida võtta ja mida jätta ning millises järjekorras punkte läbida. Vahel lisatakse huvi tekitamiseks ka kaardil mittenähtavaid boonuspunkte, mille juhiseid tuleb otsida antavate vihjete alusel ning mis eeldavad avatud silmadega ringi vaatamist,” selgitas korraldaja.
Punktides kohalolu registreerimine ja õigete vastuste andmine toimubki Nutilogi äpi abil. Õigesse kohta jõudes küsib äpp sult mõne küsimuse, millele leiab õige vastuse ümbrust uurides ning vastuse saab anda ainult selles punkti asukohas.
Seltskonda jagub üritusele mitmesugust. “Ühtede osalejate jaoks on oluline võimalikult palju punkte läbida, teiste jaoks on oluline teha sõitmisest üks meeldejääv ja mõnus sõidupäev oma mootorrattal. Aeg on näidanud, et kaart ja kontrollpunktid viivad inimesi kohtadesse ja teedele, mida enne pole külastatud ning see teeb huvitavaks ka oma rõõmuks sõitmise,” märkis Matsalu.
Lisaks omavahelisele ja iseendaga mõõduvõtmisele on aastatega välja kujunenud, et väga olulisel kohal on osalejate omavaheline suhtlemine enne ja pärast orienteerumist. “Alati on omavahel arutada tehnikaga seotud teemasid ning pärast orienteerumist on päevasest sõitmisest ja käidud punktidest emotsioone, mis vajavad omavahel jagamist. Küll naljaga öeldes, aga olulisel kohal on ka rajameistrite kirumine ja korraldajate siunamine, läbi mille saab teada, mis osalejatele meeldis ja mis mitte,” rääkis korraldaja.
Esimest korda sattus Matsalu ise motoorienteeruma 2019. aastal. “Olin natukene sellest asjast kuulnud, aga polnud ise seda ette võtnud. Seoses tööasjadega kohtusin Raul Rokiga (Rokk on üle kümne aasta alaga tegelenud – toim), kes ütles mulle, et kuule, aga tule nüüd siis, mis sa passid!” meenutas Matsalu, kuidas ta üritusele sattus. Ta mäletab, et meeletult kuum päev oli ja esialgu ei saanud ta asjadele väga pihta, kuidas seda kaarti nüüd siis lugeda. “Oli võõras natukene, aga kogemuste tulles saad juba aru loogikast, kuhu see punkt võidakse panna,” kirjeldas ta, et võttis esialgu väga rahulikult.
Miks Matsalu aga tänaseni selle alaga seotud on ja suisa ise korraldama asus? “Seltskond!” toob ta esimese asjana välja. Teiseks toob ta välja, et temale isiklikult meeldib selline kaardi järgi sõitmine. “Kuus tundi on aega jõuda ägedatesse kohtadesse ja tõdeda, et keegi on sinu eest selle eeltöö ära teinud, et sattuda nii ägedatesse kohtadesse, kus varem käinud pole ja ilmselt kuhu ei satukski,” rääkis Matsalu. Ise rada tehes lisas ta, et veel vingem on neid kohti otsida.
Matsalu võitis 2021. aasta asfaldi klassi hooaja karika. “Pärast seda läksid pinged maha, mis oli väga vabastav,” ütles ta. Möödunud aastast sõidab ta kruusaklassis ja seda nüüd ilma pingutamata. “Nüüd käingi lihtsalt sõitmas selle seltskonna ja nende põnevate kohtade pärast, see on vahva!” sõnas ta.
Kui lugejal tekkis huvi motoorienteerumise vastu, siis uuri lisaks www.nagemataeesti.ee. P.S. täna on viimane päev, kus esimesele etapile saab soodsamalt eelregistreeruda.
Aegade algusest üks tore reportaaž MotoMari sulest tema esimesest kogemusest just Pärnumaal https://motomari.com/kuidas-mu-suda-roovitud-sai/
