Bagi, mis rõõmustab nii väiksemaid kui suuremaid
Kui Ennu Tasase poeg Werner oma krossiratta maha müüs ja isalt ATV-d soovis, ei leidnud perekond kuidagi sobivat varianti, mida osta. Nii ei jäänudki muud üle kui hoopiski ise oma kätega üks korralik ja võimas tsiklimootoriga bagi valmis ehitada.
Ilmus ajakirja Maale! 2017 suvenumbris
Tihti panevad insenerid oma leiutistele erinevaid vahvaid nimesid nagu traktor Marta või drifti-trike. “Laps on süüdi!” naerab Ennu Tasane, kui uurida, mis võiks olla tema maastikusõiduvahendi nimetus. Veidikesel kaalumisel otsustame selle nimetada siiski bagiks ehk kerge lahtise kerega autolaadne sõiduk teedeta maastikul sõitmiseks.
Otsis ATV-d, leidis hoopis bagi raami
Ennu märgib veelkord, et selle bagi ehitamine algaski tema 12 aastase poja Werneri niiöelda süü läbi. “Ta müüs oma väikse krossiratta maha ja teatas, et tahab nüüd neljarattalist saada. Terve suvi vaatasime ja otsisime, aga ei leidnud ühtki sobivat sõidukit kuniks sõbrale pakuti üht bagi raami,” jutustab ta. Nii saigi möödunud aasta sügisel kaup tehtud ning Ennu koos hea sõbra Vohuga soetasid ühiseks projektiks 175 euro eest tutvuste kaudu bagi raami.
Raamiga koos olid rattad ja väga nigel vedrustus. Peal oli roolisüsteem ja pidurid, mis arvatavasti pärinesid mõnelt kardilt. Juhitavus oli masinal nullilähedane ja kõik tuli ümber teha.
Esmalt lammutasidki nad kogu olemasoleva bagidoonori laiali, et näha mis igal pool peidus oli ja kuidas pidurisüsteemid tehtud olid. Seejärel tuligi asuda mootorit otsima. “Jälgisin pidevalt oksjoneid osta.ee portaalis ja leidsin lõpuks avariiliste autode portaalist matsu pannud Yamaha mootorratta,” kirjeldab ta protsessi. Ennu sõnab, et hind oleks võinud avariilisel tsiklil ikka odavam olla, aga kuna oksjonil oli ka teine pakkuja, kerkis hind lõpuks 600 euroni. Tsiklil väänas ta juhtraua sirgeks, et enne lõplikku laiali lammutamist ja mootorratta hingusele saatmist veel viimased sõidud naise sünnipäeva puhul teha. “Saatsime selle siis garaaži ära ja asusime lammutama – sõbrad olid ka sünnipäeva puhul külas ja mis sa seal pidulaua taga ikka niisama istud õhtu otsa, midagi võiks ju teha ja õhtuks oligi meil mootor maas,” jutustab mees.
Mootori paigaldus vajas nuputamist
Insener-geodeedi ametit pidava Ennu vaba aeg kulus üha enam Saku vallas Kirdalu külas asuva majapidamise garaaži. Õhtuti pärast tööd hakkas ta proovima, kuidas mootorit bagiraamile sättida. Lõpuks ilmnes probleem, et raam jääb liiga lühikeseks. Mõnda aega võõrustas Ennu head sõpra, kes pidi pealinnas koolitusel käima, aga oma kodust iga hommik sõita oleks olnud liiga pikk vahemaa. “Temaga istusime siis iga õhtu öösel kella üheni garaažis, sest tal ka näpud sügelesid,” naerab Ennu. Kahe peale nuputatigi välja, kuidas mootor bagi peale panna. Nad lõikasid mootorratta raami osa, kuhu kinnitub mootor, tuimalt tsikli küljest lahti. Juppideks lõigati ka bagi raami tagumine osa, et see 30 sentimeetri võrra pikemaks teha. Osadesse kohtadesse läks uus ja pikem toru, osadesse kohtadesse keevitasid nad vahetüki juurde. Nii tõstsidki nad tsikli mootori koos tsikli raami osaga bagi raamile.
See, et bagile tuleb mootorratta mootor peale, oli Ennu kindel plaan. Tema vennal oleks olnud pakkuda suisa 1100 kuubikuline tsikli mootor, kuid tagantjärele ütleb Ennu, et see oli hea plaan siiski 600 kuubikuline Yamaha XJ600 marki mootor panna. Bagi on üsna kerge ja suurema mootori puhul oleks olnud suisa 70 kilovatti, aga nüüd on Ennu sõnul õnneks ainult 46 kilovatti ja sellest hetkel täiesti piisab. Täpset kaalu ei oskagi ta bagile pakkuda. “Tühja raami tassisime sõbraga üsna lihtsalt kahekesi, ma arvan, et eks ta nüüd kuskil 200 kilogrammi võib olla kaalub,” pakub ta.
Kui mootor oli paigas, tuli paika saada ka leegitorud ja summutid. “Me tegime lihtsalt – lõikasime relakaga lahti, tegime sooned sisse ja keevitasime siis uuesti kokku,” räägib ta. Summutid pärinevad ühe BMW marki mootorratta küljest.
Katsetamine tõi vigu välja
Ühe 125 kuubikulise Hiina päritolu ATV küljest sai bagile ka uued käändteljed ja õõtshoovad, lisaks ka ketaspidurid. Selle doonori soetas Ennu sotsiaalmeedia abil. Ketaspidureid on bagil kokku kolm – kaks ees ja üks taga raami keskel. Tagumisse otsa läks Yamaha küljest pärinev pidur. Algselt oli sel neli pidurisadulat ja kaks Moskvitši piduripumpa, nüüd on üks piduripump ja kolm pidurisadulat – kõik pidurid võtavad võrdselt. ATV küljest sai bagile ka uued veljed.
Roolimine oli algselt väga tundlik, mistõttu tuli roolisüsteemi muuta. “Tegin rooliotsad pikemaks ja muutsime jõuõlga,” märgib Ennu. Ka õõtsad tuli teised panna. “Vanade õõtsadega panid mööda teed minema, üks ratas läks üles ja teine alla ja olid nagu konn tee peal, hüppasid teise koha peale – siis tuli küll hirm nahka,” jutustab ta. Lahenduseks sai kahe õõthoovaga süsteem ATV doonori pealt. Algselt peal olnud amordid ei teinud samuti tööd ning uued tellis Ennu ebay müügiportaalist. Kulunud rahasummasid pole ta kokku löönud ja mees tunnistab, et ega ta ei taha suurt selle peale mõelda ka. Käigukangi nurk tuli ringi keevitatada, sest muidu käis see vastu põlve, nii et see läks suisa siniseks.
Sõitmise ja katsetamise käigus ilmnes, et ülekanne on liiga kiire ja taha on tarvis suuremat hammasratast “Viiendat käiku sisse ei saanud muidu,” märgib Ennu. Yamaha mootorrattal oli taga 42 hambaga hammasratas, kuid nüüd on taga 54 hambaga hammasratas, mille ta tellis endiselt keskkooliaegselt klassivennalt Ivolt Vigurpuidust eritellimusel. Ees on 16 hambaga hammasratas.
Ka kogu juhtmestik, armatuuriosad, süüde ja õliradiaator läksid mootorratta pealt bagile käiku. Tegelikult tahaks ta suurema õliradiaatori külge panna. “Ma ei tea, kuidas see väiksem variant suvel kuumaga käitub,” sõnab ta. Aku on paigaldatud raami tagumisse ossa istuja selja taha, kust jookseb juhtmestik mööda torusid ülespoole. Kogu juhtmestikule pole Ennu bagil veel õiget ja head kohta leidnud, mistõttu on need veel veidi ripakil. Sõitja pea taga raami küljes on tsiklilt pärinev signaal, suretuslüliti, tulede lüliti ja süütelukk. Ka tsikli tagumine tuli leidis raami ülaosas kenasti kasutust. Trossid pani Ennu aga kõik uued.
Plastikuid sai kere ümber uusi tehtud ning sõitja kaitseks ka esimesed porilauad, tagumised vajavad veel leiutamist. Ennu sooviks on masinat veel turvalisemaks teha ja etteossa paigaldada ka turvavõrgu. “Ja siis tahaksime Ohekatku külla superkrossi rajale sõitma minna,” unistab ta, kuid tunnistab, et tegelikult vajab veel palju asju nokitsemist.
Bagi valmis sõprade ja poja abiga
Enim peavalu kogu ehitamise juures valmistas Ennule just keevitamine. Mees lisab, et keevitamist pole ta õppinud ja sestap see tema jaoks ka keeruline oli. “Elektroodiga nii lihtne ei ole ja kus sa sellega, et see keevitamine mul siis nüüd käpas oleks.” Ta lisab, et mõnikord oli raske ka üksi toimetada ja nuputada. “Sõbrad oleks võinud tihemini külas käia ja minuga kauem garaažis istuda,” naerab ta. Samas ütleb ta, et tegelikult oli sõpradest ja nende ideedest ehitamisel väga palju abi ja tuge. “Võibki öelda, et see ongi justkui nagu üks suur ühisprojekt.” Kuna bagi sündis aga ennekõike just poeg Werneri soovil, istub temagi koos isaga alatihti garaažis. “Temast on samuti väga palju abi olnud ja püüan teda ikka meelitada nutiseadmetest eemale – mõnikord isegi õnnestub,” muigab Ennu. Werner on aidanud nii uusi rattaid alla panna, plastiku ringi ehitada ja painutada, pidurisüsteemi kallal nokitseda ja muid pisemaid töid. Mutrivõtmega ta igal juhul juba oskab ringi käia ning Ennu sõnul oli pojalgi palju ideid, kuidas ja mida bagi juures teha. Kui Ennult uurida, kuidas selle imemasinaga siis ka sõita on, vastab mees suure muige saatel, et näo võtab ikka naerule. “Põllu peale lähed, siis teise käiguga on vedu nii võimas, et sopatriip on pidevalt taevani. Laps tahtis ikka pisikest ATV-d, aga ma ei olnud nõus seda ostma. Nüüd ehitame ikka sellise aparaadi, et suured inimesed saaksid ka poja mänguasjaga sõita,” naerab Ennu. “Me tahame ju ka lustida!” Iste on tehtud selliselt, et seda saab edasi-tagasi liigutada ja vastavalt pikkusele paika sättida. Ennu sõnab, et ka poeg Werneril on bagiga lustides näpud püsti ja rõõmu palju.
