Offroadi esimene päev Romaniacsil: sürreaalne torm kattis mäed pimedusega
Kolmapäev jätkus Rumeenias Red Bull Romaniacsil esimese offroad päevaga ehk esimene päev, kus mehed said mägedesse endid proovile minna panema. Mõne jaoks lõppes päev hästi ja kergelt, teised said kogeda aga elu kõige sürreaalsemat tormi.
Bronze klassi võistleja Priit Biene jäi päevaga taaskord väga rahule, sest lõpetas päeva oma klassi kolmandana. Sellegipoolest olid tunded hommikuses stardis väga ärevad, sest ega ei mäletanud enam, kuidas Romaniacsi võistlustel asjad käisid ja rajad olid. “Võib öelda, et hirmul olid suured silmad, ma kartsin palju hullemat, aga see päev oli nagu pargis jalutuskäik. Mõnusad mäed ja laskumised, kiired lõigud,” kirjeldas ta. Tund pärast tema finišeerumist hakkas mägedes aga hull torm, mille kätte teised võistlejad jäid.
Vastupidiselt Biene jutule sõnas Ragnar Valdstein, et esimene sõidupäev oli väga raske. “Seda endurot, mida me sõidame Baltikumis, kiirete liivaste krossilike katsetega, see sõitmine ei anna siin sulle mitte midagi. Ma olin ikka täitsa hädas, ei saanud aru, mida need mäed tahavad minust. Ülesminekud nõuavad oskusi ja tsikli seadistus oli ka mööda, liiga kõva rehv oli all, mistõttu sain palju puurida.”
Valdstein kirjeldas, et tema jäi mägedes ka tormi kätte, mis oli ta sõnul ainulaadne kogemus ta elus. “No see oli sürreaalne! Olin rajal lageda peal, muruste mäenõlvade vahel ja kõik käis väga kiiruga, järsku pilved kogunesid ja läks tõsiselt pimedaks keset päeva. Näed mäe nõlvadel, kuidas teised enduromehed sõidavad, väiksed tulukesed põlevad pimedas nagu surnuaias küünlaleegid, see oli ikka hästi sürr kogemus! Müristas ja välku lõi korralikult ja siis tuligi kogu torm kaela, olin sel momendil kiiretel lõikudel ja liikusin esimese käiguga töka-töka edasi, sest sa ei näinud, kuhu minna. GPS justkui viis õigesse kohta, aga ei saanud rajast aru, rahe oli valus ja külm hakkas ka,” kirjeldas Valdstein oma kogemusi. Tema lõpetas päeva 117. kohal.
Viljar Raidmets rääkis, et esimese päeva hommik oli väga ilus ja päikeseline. Stardis oodates oli soov rajale pääseda suur. Priidik Vesi lisas, et eelmisel aastal esimest korda osaledes oli pinge oluliselt suurem, sest kõik oli tundmatu, kuid nüüd oli kõik tuttav. Rajad jooksevad meeste sõnul kõik ühte liini pidi, aga erinevatel klassidel jooksevad rajad lõiguti erinevalt erineva raskusastmega liinidele ja raskemal klassil on sõidu aeg oluliselt pikem.
Kui torm saabus, oli Vesi esimene mõte, et ei tea kui kaugel see finiš on! “Kell ei töödanud, aga me olime kõik samas situatsioonis seal mäel teiste võistlejatega,” ütles Vesi. Raidmetsale tuli kellale ka hoiatus, et ära väljas ringi liigu. “Kui nägin, et see litter meile peale tuleb, siis mingi austraalasega keerasime nagu räästa alla, et saaks kileka peale panna – see tüüp oli nagu, mis me nüüd teeme! See oli ikka jõhker torm! Sa ei saanud aru, et kuhu sa sõidad, sest kell 12 päeval oli nagu öö,” kirjeldas Raidmets. Jalad maas üritasid nad siis edasi liikuda. Ka jõed olid julmalt vett täis. Rahvas ergutas enne finišit, et you can do it! Raidmets mõtles, et hea küll, ma siis lähen siit läbi, aga see tormikogemus oli ta sõnul ikka julmalt rõve. Vesi lisas, et tsiklit sai mudast ka välja kangutada ja lõpuks oli ta ise ka üleni üks mudahunnik.
Priidik Vesi hoiab oma Instagramis enduro fänne kursis, mis mägedel päriselt toimub!
Bronze klassis lõpetas Rünno Jõeäär päeva 35. kohal, Viljar Raidmets 81. kohal, Priidik Vesi 83. kohal ja Klaus Somelar 173. kohal. Iron klassis oli Raido Aron 14. kohal, Kaido Somelar 25. kohal ja Rait Tamp 76. kohal.
