Kirg maaelu vastu ja isetegemise soov panevad mehe leiutama

Lõuna-Eesti kuplite vahel, Otepää külje all Ilmjärve külas ühe talu hoovis käib pidev ajude ragistamine, tööriistade kolksumine ja erinevate mootorite mürin. Donald Dorch on noor mees, kes näeb end maal elava inimesena, kuid et siin hakkama saada, tuleb olla leidlik. Ja leidlikkust sel mehel juba jagub, sest tema käte alt on saanud elu suur hulk erinevaid agregaate, mis maal elades hädavajalikud.

Artikkel ilmus ajakirja Maale! 2018/2019 talvenumbris

Donald Dorch (31) on tegelikult sündinud Tallinnas ja elanud ka Haapsalus. Üheksakümnendate keskpaigas koliti aga Lõuna-Eestisse vanavanaisa sünnikoju. „Mu vanavanemad ja ema-isa otsustasid siia kolida ja hakata loomi pidama. Olime aastani 2004 talunikud, üle neljakümne lüpsilehma, kokku sajapealine kari ja mina sain väga palju traktoriga sõita,“ meenutas mees. Koidu talu, kus Donald hetkel toimetab, kuulub küll temale, kuid siin elavad praegu tema vanavanemad. Mees ise ehitab veidi eemal omale elamiseks saunamajakest ja peatub seniks mõned sajad meetrid eemal elavate vanemate juures. „Meil siin pole selline stereotüüpne elu,“ muigas ta. Leiba tuleb teenida erinevate moodustega, kuidas maal vähegi võimalik. Suureks abiks rahaliselt on oma youtube kanali tegemine, kus Donald vägagi professionaalselt oma iseehitamiste videosid jagab. Tänaseks on tal üle 135 000 ustava jälgija üle terve maailma. Eestis on see teema veel võõras, aga selle kaudu on võimalik raha teenida. Heade videote tegemine nõuab aga tublisti tööd ja vaeva. Näiteks kümneminutilise video monteerimine ainuüksi juba võtab rohkem kui kaks tundi.

Ise ehitamine ja leidlik olemine on Donaldit saatnud terve lapsepõlve. „Maal elamine eriti sellisel ajal kui meie loomi pidasime, kus raha oli vähe, tehnika oli nõukogudeaegne, tähendas seda, et pidevalt oli tarvis asju remontida. Nii vanaisa kui isa on suured remondimehed, seega olen näinud pidevalt pooleks võetud traktoreid ja ninapidi remontimiste juures olnud ja see hakkab lihtsalt külge,“ selgitas Donald oma tausta. Hetkelgi näeb ta oma tulevikku kindlasti siinsamas majapidamises maal ega plaani ära minna.

Erinevaid töövahendeid ja agregaate on tal tulnud täiskasvanuna vastavalt vajadusele juba üsna ohtralt kas täitsa nullist ehitada või siis kättesaadavaid asju oludele vastavaks kohandada. Olles metsaomanik, tuleb metsa vahetevahel majandada. „Kuusepuu kipub ära kuivama ja on variant, et ootad, kuni puu maha kukub ja siis sellest ei saagi enam midagi või kütteks teha. Samas on see aga väga hea materjal, sest on juba kuiv ja saeraamiga on teda kõige mõttekam väärindada,“ leidis Donald, et metsakuivast saab väärt ehitusmaterjali. Et aga kuivast palgist prussi ja lauda saada, on tarvis saeraami ja nii tekkiski selle järgi vajadus, sest ehitusmaterjali kulub maakodus pidevalt marjaks ära. Saeraam on tema viimase aja üks suuremaid ja uhkemaid ise ehitatud agregaate.

Peavalu tekitas sirge raami keevitamine

Saeraami tarvis leidis Donald suurema osa metallmaterjali sõbra garaažis olnud üleliigsest metallkonstruktsioonist. Kuluks jäi vaid Tartust materjali ära toomine. Plaanis oli ehitada mobiilne saeraam, mida vajadusel saab mõne masinaga ka vedada.

Juhiseid ja näpunäiteid saeraami ehitamiseks otsis Donald internetist. „Kuidas miski omavahel asetseb, tuli aga endal välja mõelda. Leidus ka mingeid jooniseid, aga selle projekti tarvis pidin kõik ise välja mõtlema,“ kirjeldas Donald. Töö algaski sellest, et plaanis oli 7 meetrit pikk haagis. Leiutaja asus aga 80x80x4 mõõdus nelikanttorusid paika sättima ja kokku keevitama. Et asi tugevam jääks, keevitas ta nelikanttorusid kokku topelt. „Järjest hakkasin neid paika asetama ja vaatasin, kuidas miski omavahel sobib. Laiuse pani paika metsas leidunud kõige jämedam kuusetüvi, mida mul on tarvis saagida, et seegi saeraamile mahuks.“ Enim peavalu kogu saeraami leiutamise juures valmistaski just mitmest jupist kokku keevitatud pika ja sirge raami valmistamine. „Pidid ette arvestama silma järgi mingi nurga, sest ettevalmistatud nurk kompenseerib seda, kui palju materjal keevitades veel nurka võib muuta. Toru kaalub omajagu ja üksinda neid siin tõsta oli ka paras pingutus,“ seletas Donald. Keevitamisel kasutas ta taktikat, kus keevitas esmalt ühest otsast, siis teisest, siis keskelt, siis omakorda juba varasemalt keevitatud keeviste keskelt. Raami peale tuli veel paigaldada ka relsid, mida mööda lindi- ja mootoriraam liikuma hakkas. Nendeks said jälle nurkrauad, aga tagurpidi, nii et mootoriraam hakkas mööda tekkinud kolmnurga tippu liuglema. Rattad treis ta ise ümarast metalllatist.

Järgnevalt tuli välja mõelda, mismoodi palk raamil paigal püsiks. „Tööriistamarketis olid tungrauad väga kallid, seega tuli ikka ise teha. Nelikanttoru, keermelatt, mutrid ja seibid olid abiks ning kinnitus tuli splindiga lukustatava poldiga,“ kirjeldas ta.

Edasi oli haagisele tarvis silda, rattaid, vedrusid ja veotiislit. „Kruttisin pooliku paadihaagise projekti alt kinniroostetanud laagritega silla ära. Vahetasin mõlemas rummus laagrid ja tihendid, juurde ostsin teise ratta, mille parameetrid võtsin olemasoleva 4 x 100 poldivalemiga veljega rattalt, mis oli põlluleid. Ju siis läks kellelgi haagise pealt kaduma,“ jutustas Donald. Treilerile paigaldas ta veel 500 kilogrammi kannatavad lehtvedrud.

Nüüd oli Donald tööjärjekorraga sealmaal, et hakata treileri otsa ehitama vertikaalis liikuvat mootorite ja lindirataste kandurraami. „Raami tõstemehhanism tuli terastrossidega. Tõstmiseks kinnitasin 25 millimeetri paksuse ümarlati raami ülaossa, kuhu 4 millimeetri jämedune terastross end peale kerib. Kerimiseks kasutan Hiinast tellitud hammasrattaid,“ selgitas leiutaja. Ühe vändapöörde tulemusel kerkib või langeb raam 32 millimeetrit ehk täpselt ühe laua paksuse jagu. Donald ise ütles, et ta õpib alati töö käigus ja ilmselt on muudatusi palju, mida tulevikus praktika käigus sisse viia.

Rahaliselt on saeraam end juba tagasi teeninud

Lintsaeraami ratasteks said hiljem ühe vanema mootorratta valuveljed. „Ma nende õhkrehvidega ei saa lindi pingsust selliseks nagu tarvis, selle tõttu kannatab laiem lõige, kuna lint hakkab palgi sees väheke ujuma, kui liiga kõvasti peale pressida või kui lint on nüriks läinud,“ märkis ta.  Õiged lintsaeraami rattad maksavad aga palju, kuid tsikli veljed teevad oma tööd leiutaja jaoks piisavalt hästi. Esialgu olid ratasteks IZ Jupiter marki mootorratta kodarveljed, mis koormusele aga vastu ei pidanud ja laperdama hakkasid.

Saelindid tuleb Donaldil osta ning plaanis on tal endal nende teritamise tarvis samuti aparaat valmis ehitada. Et lint kauem kestaks, liiga kuumaks ei lähe, vaik ja muu sodi sinna külge ei hakkaks, on Donaldil töö tegemise ajaks lindile ka jahutus tehtud. Kanister vett läheb saeraami otsa, kust vesi voolikust otse lindile tilgub.

Saagi ajab hetkel ringi Polska nimeline Tartu külje alt eraisiku käest ostetud 15 hobujõuline bensiinimootor. 7,5 kilovatine elektrimootor on tuleviku tarvis juba samuti raamile paika pandud, kui saeraamile ka katus pea kohale peaks saama. Toitekaabli normaalseks paigaldamiseks tellis ta plastist rullikutega jubinad, mis jooksevad terastrossi peal, mille treilerile püstitatud postide otsa kinnitas. Tööstusvoolukaabli jalus tolknemise asemel peaks see siis viisakalt silma riivamata kenasti spiraalselt lahti-kokku hakkama jooksma.

Ilma oma tööd arvestamata kulutas Donald saeraami materjalile üle 800 euro. Leiutaja ise pole internetist mobiilsete saeraamide hindasid vaadanud, aga esimene googeldamine andis taolise tööriista hinnaks koguni 25 000 eurot.

Et palki raamile sikutada, on Donaldil ATV järelhaagise külge monteeritud nii-öelda kraana. „Tegin tööriistamarketist ostetud ATV kraana tugevamaks. Panen ATV vintsi käru külge ja kaugjuhitava puldiga saan palgi peale tõmmata,“ selgitas ta. Sae palgist läbilükkamiseks pole Donaldi sõnul suurt jõudu vaja tarvitada, tuleb lihtsalt kergelt eendada.

Kahe rohkem kui kolme meetri pikkuse umbes 45 sentimeetrise läbimõõduga palgi materjaliks saagimine koos enda järelt koristustöödega võtab Donaldil aega kuni kuus tundi. „Kokkuvõttes on saeraam end juba ära tasunud. Viimati lõikasin ehituslikku prussi ja arvestasin poe hindasid arvesse võttes, et nelja päevaga saagisin kokku tsirka tuhande euro eest materjali,“ tõi Donald välja. Ehitusmaterjali kulub leiutajal aga rohkesti just vana karjalauda sisu ehitamiseks, et tulevikus uusi leiutisi ja tööd nokitseda juba soojades ruumides. „Hea tunne oli, kui esimesed soojad lauad raamilt tulid. On ka neid päevi, kus asjad välja ei tule. Mul oli väga hea tunne, et asi toimis ja sain kohe asjad niimoodi paika, et lint ei ujunud ja lõige tuli õige,“ rõõmustas leiutaja.

Väsimatul leiutajal juba uued projektid käsil

Donald on üks tõeline leiutajahing. Enne ATV ostu vedas ta metsast puid välja ise ehitatud 150 kuubikulise mootoriga kolmerattalise väikese mootorrattaga. Ühe äriplaani koostamise raames tegi ta talvisteks tingimusteks valmis ka mootorrattale roomikud, nii et eesotsas oli ratta asemel suusk ja tagaratta asemel roomik. Koormuse suurenedes tuli tallu aga ATV osta ja sellele loomulikult ka korralik järelkäru, mis vajas leiutaja kätt, et see oludele vastavaks tuunida. „Lisasin treilerile juurde käpad ja kraana, et materjali tõsta,“ märkis Donald. Kärusse ehitas ta ka kasti, aga sellise, et vintsi ja kraana abil saab kasti ka kallutada, et ei peaks näiteks puupakke kastist käsitsi maha loopima.

Oma saunamajakesse projekteeris ja ehitas Donald täiesti nullist ka edeva täispuidust köögimööbli. Maja uutele akendele oli tarvis veeplekke ja ometigi ei hakka kuldsete kätega mees valmistoodangut ehituspoest ostma. Donald kääris käised üles ja keevitas kolmest nurkrauast ja keermelatist tehtud hingedega veepleki painutaja. Vajadusest tulenevalt on ta majapidamisse ehitanud ka mitmeid erinevaid niidukeid, mis on olnud ATV-l nii järelveetav kui nina ees lükatav.

Leiutaja hing on aga väsimatu, seega on uued projektid juba ootamas. Ja see saab olema midagi üsna ennenägematut. „Alustan uue metallitöö projektiga, milleks saab olema maa-vesi tüüpi alus roomikutel, lühidalt öelduna vann ratastel,“ sõnas Donald. See peaks teda tulevikus aitama kopratammidel käimisega ja vajadusel nende eemaldamisel ja talvel, kui lund on, näiteks õue puhtaks lükkamisel. „Projekti mootoriks saab olema 614 kuupsentimeetrine 15 kilovatine V2 industriaalmootor Rotek, mille tellisin Austriast. Variaator tuleb Hiinast ja peaks hetkel Pekingist siiapoole teel olema,“ jutustas Donald. 

Pööramine tuleb kahe juhthoova ja eraldi piduritega läbi diferentsiaali. „Saab olema ülekande nõrgim koht, aga Lada juppe veel maa peal leidub,“ muigas ta. Roomikud teeb ta transportöörlindist ja neid hakkavad vedama tavalised pehme seguga suure mustriga talverehvidega autorattad.

Ideid Donaldil jagub ja kes tahab end tema kohati hullumeelsete ja samas asjalike projektidega kursis hoida, otsigu youtube videokeskkonnast üles DonnDIY nimeline kanal ja hakaku jälgima.