Automaksu eelnõu seletuskirja analüüs, osa 1: asju näidatakse halvemas valguses
IT- ja tehnoloogia valdkonna haridustöötaja, kirglik motomatkaja ja mootorrattur, tehnikahuviline Rasmus Kits võttis ette automaksu eelnõu seletuskirja ja hakkas analüüsima seal välja toodud andmeid selgitamaks välja, kas tegemist on õige, osaliselt õige või vale infoga. “Praegune retoorika uue maksu loomisel ja sellekohane debatt on täiesti ebakvaliteetne ja ebademokraatlik,” leidis Kits.
Tehnikahuviline mees rääkis, et kui hakata uut maksu esile kutsuma, tuleb see päriselt ära põhjendada ja vajalikkus selgeks teha. “Mitte müüa seda emotsionaalsel tasemel stiilis, et autod saastavad ja kõik on nii halb. Juba praeguse seisuga olen suutnud tõestada vastupidist. Tegelikult ei ole asjad üldse nii halvad kui üritatakse näidata,” märkis Kits. Lisaks ei sobi talle poliitikute suhtumine, kes on avalikult välja öelnud, et neid põhjused ei huvitagi, vaid neil on lihtsalt raha vaja. “See retoorika mulle ei sobi! See jutt, et kulusid ei ole võimalik kärpida – lihtsalt ei usu!” sõnas Kits. Tema isiklikult on seda tüüpi inimene, et kui raha saab otsa, siis ei võeta laenu, vaid kärbitakse kulusid.
Eriti kurvaks teeb teda näiteks see, et Eestis sulgetakse päästekomando raha puuduse tõttu, kuid samal ajal maksame Ukraina riigi laenu intresse. “See ehk ei sobi siia konteksti ja on võib olla halb näide, aga kui Ukraina riik vajab praegu tuge ja laenu, siis iga normaalne institutsioon annab selle laenu sellises olukorras ilma intressideta. Ja miks meie peame virelema, tegema järeleandmisi ja maksma võõra riigi intresse?” küsis Kits.
Demagoogia ja valeväited teevad talle muret. Tema sõnul on oluline, et riigikogulased langetaksid oma otsuseid õige ja ausa info põhjal, mis oleks korrektne ja poleks manipuleeritud. “Et saadik saaks oma otsuse langetada õigete andmete alusel, sest muidu ei ole otsus kvaliteetne,” lausus Kits. Teda hämmastas juba ainuüksi esimese lõigu analüüs, mida peaksid eelnõu tarvis ette valmistama valdkondlikud eksperdid. “See on ebakvaliteetne või on see teadlik tellimustöö? Mulle ei sobi kui valetatakse, manipuleeritakse andmetega – see on väga ebateaduslik ja see ei tohi olla ühele teadus- ja haridusriigile omane,” leidis ta.
Allpool Rasmus Kitse analüüs automaksu eelnõu seletuskirja esimesest lõigust:
Kuna automaksu teema kütab tõsiselt kirgi, siis otsustasin, et võtan kooskõlastamisele esitatud eelnõu süvitsi ette ja hakkan selle sisu ja välja toodud väiteid analüüsima. Etteruttavalt ütlen kohe, et ma ei ole andmeanalüütik, kliimateadlane, majandusteadlane, maksuspetsialist jne-jne. Olen tavaline haridustöötaja, kelle üheks hobiks on ka motondus ja sellega seonduv. Seega minu seisukohad on subjektiivsed, kuid üritan oma seisukohtade tõenduseks leida võimalikult kvaliteetsed andmed ja nende tõlgendused. Keskendun oma analüüsis eelnõu seletuskirjas välja toodud põhimõtetele ja nende tegelikule sisukusele, mitte konkreetselt maksumetoodikatele või õiguslikele alustele.
Kuna seletuskiri on väga mahukas, siis ei ole mõistlik kogu analüüsi teha ühes osas. Keskendun igal nädalal konkreetsele lõigule ja selle sisule ning seletuskirjas välja toodud ja minu enda poolt leitud andmestikele. Alustan sellest, et avaldan seletuskirjas välja toodud seisukoha ja üritan siis seda kontrollida ehk saada kinnituse, kas andmestik ja info on õige või mitte. Kui info on õige, siis saab väidet määrata sildiga „ÕIGE“, kui info on enamuses õige, siis saab öelda, et on „OSALISELT ÕIGE“ ja kui info on pigem väär, siis saab öelda sildiga „VALE“. Hakkame siis aga pihta.
Väide 1: Eestis on igapäevases kasutuses Euroopa Liidu peaaegu kõige vanem ja saastavam autopark. Samuti on meil keskmisest kõrgem sõidukite arv ühe inimese kohta. – VALE!
• Eestis on igapäevases kasutuses Euroopa Liidu peaaegu kõige vanem autopark – VALE!
• Eestis on pigapäevases kasutuses Euroopa Liidu peaaegu kõige saastavam autopark – VALE!
• Eestis on keskmisest kõrgem sõidukite arv ühe inimese kohta – VALE!
Sõidukite tegelik vanus Eesti teedel
Eelnõus välja toodud allika järgi on Eestis on kokku registris. 825,936 sõiduautot, mille keskmine vanus on 16,8 aastat.
Transpordiameti statistika järgi on Eestis kokku registris 862 152 (M1 ja M1G) kategooria sõidukit. Nende keskmine vanus on kaalutud aritmeetilise keskmise meetodi alusel 16,7 aastat, mis põhimõtteliselt klapib eelõus välja toodud allikaga. Kui aga võtta arvesse reaalselt teedel liikuvaid sõiduautosid (659 127), siis tuleb sama metoodika järgi keskmine vanus tegelikkuses hoopis 13,3 aastat ja peatatud registrikandega sõiduautodel (203 021) on keskmine vanus 27,8 aastat. Euroopa liidu sõiduki keskmine vanus on 12.0 aastat ja Eestis 13,3. Seega mediaankeskmise (12,4) järgi on Eesti autopark täiesti keskmise Euroopa autopargi vanuses – ei oluliselt rohkemat, ega vähemat. Kolmandikus Euroopa Liidu riikides on sõidukite keskmine vanus suurem, kui Eesti keskmine. Eesti keskmine jääb kõige levinumasse mediaanvahemikku (keskmisesse kolmandikku), mis on vahemikus 10,5-13,5 aastat). Kõige ekstreemsem näide on Kreeka, kus sõiduki keskmine vanus on 17 aastat. Eestis EI OLE peaaegu kõige vanem sõidukipark Euroopa Liidus.
Peaaegu kõige saastavam autopark
On tõendatud, et diiselmootor emiteerib vähem süsihappegaasi, kui bensiinimootor. Selle kohta on palju uuringuid ja ei hakka eraldi viitama. Mõjutajaks saab järjekordselt see, et pea neljandik autopargist, mis on küll Eestis registris tegelikkuses teedel ei liikle ja seega süsihappegaasi ei emiteeri. Kuna kolm neljandikku (75%) peatatud registrikandega sõidukitest on just bensiinimootoritega sõidukid, siis mõjutab see diiselmootori ja bensiinimootoritega sõidukite osakaalu. See osakaalu mõju ei ole küll suur, aga on siiski olemas, mis on umbes 6% bensiinimootorite kahjuks s.t. tegelikkuses liikleb Eesti teedel umbes 6% vähem bensiinimootoriga sõidukeid, kui väidab seda registris olevate sõidukite mootorite osakaal. Oluline on siinjuures see, et Eestis liikleb teedel sisuliselt samas suurusjärgus bensiinimootoritega sõidukeid, kui keskmiselt Euroopa Liidus (51%), aga siiski rohkem diiselmootoritega sõidukeid EL keskmine 42% ja Eestis 48%), mis tähendab seda, et meil on vähemsaastavamate sõidukite osakaal natuke suurem ja jääb pigem Euroopa Liidu keskmisesse, mitte sellest madalamale. Seega meie teedel liiklevad sõidukid EI SAASTA ROHKEM ja kindlasti ei saa öelda, et meil on Euroopa Liidu pea KÕIGE SAASTAVAM autopark.
Kuna 24% registris olevatest sõidukitest igapäevaselt Eesti teedel EI LIIKLE. Seega ka ei tekita heitmeid ja EI SAASTA.
Sõiduautode tegelik arv Eesti teedel
Eelnõus välja toodud allika järgi on Eestis on kokku registris. 825,936 sõiduautot. Ise-enesest on see õige fakt, aga unustati ära, et registris on ka palju sõidukeid, mis tegelikult igapäevases liikluses ei osale. Ehk siis nende mitteliiklevate sõidukite mõju ei avaldu nii keskkonnale heitmete kui ka näiteks taristule. Seega manipuleeritakse arvudega.
Transpordiameti statistika järgi on Eestis kokku registris 862 152 (M1 ja M1G) kategooria sõidukit.
Oluline on aga tähele panna seda, kui palju sõidukeid aktiivselt registris on. Seega konsulteerisin tuttavaga, kes on tegev liikluskindlustuse valdkonnas ja sain kinnituse, et põhimõtteliselt saab teel liiklevaks sõidukiks lugeda seda, millel on kohustuslik liikluskindlustus, sest kui seda ei ole, siis rakendatakse see jõumeetodil või on tegemist sõidukiga, mis on ajutiselt registrist kustutatud. Kuna ajutiselt registris kustutatud sõidukid on samuti avalikest andmebaasidest tuvastatavad, siis on tulem järgmine. Registris on teel liiklevaid sõiduautosid 659 127 ja peatatud registrikandega sõidukeid 203031. Ehk siis tegelikkuses üritatakse eelnõus statistikaga manipuleerida ja väita, et Eestis on justkui nagu rohkem sõidukeid kasutuses, kui see tegelikkuses on. See vahe on 24% ehk neljandik. See on VÄGA SUUR ERINEVUS.
Sõiduautode arv 1000 elaniku kohta
Hetkel on Eestis 1365884 elanikku ja kui võtta arvesse kokku registris olevate sõidukite arvu, siis tõepoolest on keskmine 631 sõidukit 1000 elaniku kohta. See number on väga sarnane eelnõus välja toodud allikale, kus 2021 aasta seisuga oli see arv 621. Küll aga on endiselt meil 24% sõidukitest Eesti teedel mitteliiklevad (pane tähele – väites oli selgelt öeldud „igapäevases kasutuses“), seega tegelikult on Eestis kasutuses 482 sõidukit iga 1000 elaniku kohta, mis on MADALAM kui Euroopa Liidu keskmine – 562. Seega on täielikult vale väide, et meil on keskmisest kõrgem sõidukite arv 1000 elaniku kohta.
Eelnõus välja toodud allikas: https://www.acea.auto/…/ACEA-report-vehicles-in-use…
Minu poolt leitud ja kasutatud allikas: https://www.transpordiamet.ee/soidukite-statistika
